Tuesday, December 20, 2011

Antarktika mõõde / Scale of Antarctica


Lõputud avatud alad, avarad horisondid ja puhas õhk võimaldab Antarktikas näha pinnavorme kümnete ja vahel isegi sadade kilomeetrite taha. Vaevalt saad sa siis aimu nende elementide suurusest. Siiski, kui kord jõuad nendeni, mõistad vägagi hästi, kui tilluke olevus on üks inimolend. Antarktika mõõde asetab su tagasi oma õigesse konteksti.
Püüa kujutleda väikest tuule kantud lumevaalu ümber maapinnal lebava kivi (midagi, mida igal talvel võid märgata), ja siis ürita kujutleda sarnast vaalu ümber 200 meetri kõrguse kaljumüraka, mis keset liustikku jääst välja ulatub (sellised kaljud kannavad nimetust nunatak, tuleneb Inuiidi sõnast nunataq). See on kui hiiglaslik velodroom.


Vast open areas, panoramic horizons and clear air make it possible to see landforms from tens or sometimes even hundreds of kilometers away. You hardly get an idea about the size of the element. Yet, when you once get there, you get a good sense of how tiny creature you, human being, are. Scale of Antarctica puts you back in the right context.
Try to imagine small snow drift around the rock on the surface (something you could notice every winter), but then try to imagine similar drift around the 200 meters high rock, what stands out in the middle of the ice (these rock are called nunatak, comes from Inuit word nunataq). This is like a huge velodrome!


Sisenedes velodroomile, Antarktika 2011 / Entering in the velodrome, Antarctica 2011