Friday, August 19, 2011

Randtiirudel on pojad / Arctic Terns have chicks

Täiskasvanud randtiir (Sterna paradisaea) koos pojaga, Arctic tern with chick
Kui palju aega kulus, et leida tiirupoeg pildilt üles;) Loodus on neid hea kamuflaažiga varustanud.

How much time you spent to find Tern chick from photograph;) Nature has given them perfect camouflage.



August on kuu, kui randtiiru (Sterna paradisaea) kolooniates käib aktiivne askeldamine. Pojad tuleb tugevaks toita ja ette valmistada peatselt algavaks pikaks rännakuks lõunapoolkerale. Pojad lahkuvad pesast paar päeva pärast koorumist. Sulestumine võtab aega umbes 3 nädalat. Selle aja jooksul püsivad nad koloonia piires, kus vanemad neid toidavad. Suur hulk mune ja poegi langeb polaarrebaste ja ännide saagiks. Möödujaile või kolooniasse sisenejaile saavad osaks agressiivsed ja halastamatud rünnakud, mis sihitakse häirija kõrgeimasse punkti. Sealjuures valdavad tiirud uskumatult kaunist lennu akrobaatikat. Nagu väikesed hävitajad, valvavad nad oma poegi, rünnates kartmatult iga sissetungijat. Randtiirud on nii head valvurid, et isegi mõned teised linnud kasutavad seda ära, rajades oma pesa tiirude koloonia lähedusse, saades sedasi kaitset röövlindude vastu.

Pärast oma esimest tutvust randtiirudega, ei saa ma öelda, et oleksin just meeldivat külalislahkust kogenud:) Need linnud võivad inimeste läheduses pesitsedes olla teinekord tõelised tüütused. Isegi süütutes situatsioonides, kus lihtsalt jalutad või sõidad rattal mööda teed, saad ootamatu rünnaku osaliseks või halvemal juhul ette teatamata noka laksaka otse lagipähe. Kuid mida enam ma süüvisin nende väikeste agressiivsete lindude tegemistesse, seda enam hakkasin neid imetlema. Nüüd võin öelda, et pean neid ühtedeks lemmikuteks lindude seas.

Visadus ja järjekindlus, mis randtiirule omane, on imetlusväärne ning inspireeriv. Nad lendavad maakera kuklapoolelt pika tee üles Arktikasse, et pesitseda ja järglasi anda – õnnestunult või siis mitte... Nautides igavest suve teeb see lind igal aastal ühe ümbermaailma reisi!... kattes selle käigus ca 40 000 kilomeetrit!... (kuid harv juhus pole isegi 80 000 kilomeetrit aastas) – imetlusväärne, kas pole! Teadaolevalt on tegemist pikima rändega, mida üks elusolend regulaarselt ette võtab.


Varsti valmistutakse taas lahkuma Antarktika suunas, tuult teile tiibadesse tiirud!



August is the month, when there is a lot of noise and movement in the Arctic tern (Sterna paradisaea) colonies. Chicks need to be feeded well to preapre for the long journey to the southern hemisphere. The chicks leave the nest couple days after hatching. Fledging takes about three weeks, when they stay inside of the ternery where parents are feeding them. Many eggs and chicks are lost to Arctic foxes and skuas. Those who passing colony or even worse entering into it, will be attacked agressively and mercilessly, aimed to the highest point of invader. They are mastery of unbelievable acrobatics. Like little fighters, terns are watching carefully their chicks, attacking fearlessly every intruder. Arctic terns are known so good guards, that other bird species seek protection by nesting in or close to Arctic tern colonies.

After my first contacts with Arctic terns, I cannot say that I met a pleasant hospitality:) Sometimes, when nesting close to human settlement, these birds really can be annoying. Even in very innocent situations, like walk or bike on road, you could be attacked unexpectedly, or even worse get a strike to the top of your scalp. But what more I had watched and studied these aggressive birds, that much I started to admire their character. Now I have to say, they are became one of my favorites, with no doubt!

Their enduringness and strenuousness are admirable and inspiring. They fly from the other end of the planet long way up to north to nest on their summer breeding sites – successfully or not... They enjoy a life of perpetual summer, making one circumnavigation of the globe every year!... travelling around 40 000 kilometers!... (in some examples, and it's not rare even 80 000km) – admirable, isn’t it! This is by far the longest regular migration by any known animal.


Soon they will leave towards Antarctica – have a great wind beneath your wings!



Randtiiru poeg süüa nurumas, Teravmäed 2009 / Arctic Tern chick asking for food, Svalbard 2009