Ma ei tea küll paremat kohta, mis inimese meelekindluse ja kannatuse sedavõrd proovile paneks, kui seda Põhja-Jäämeri võib teha. Liikumine ebakindlal aluspinnal, mis ise on pidevas liikumises ja muutumises, on omamoodi kogemus, mis aegajalt südame alt õõnsaks teeb. Vaatad näkku oma sügavaimatele hirmudele.
Inimene on üks tujukas olend. Tema meeleolu võib olla muutlik. Pean seda üsna inimlikuks. Kui mitmeid kordi tundsime, et me ei vea välja...ja kui mitmeid kordi tundsime, et saame hakkama. Täna polnud eilne ja homne polnud tänane. Ma pole küll kusagil varem loodusjõudu sedavõrd ehedal kujul tunnetanud. Kui armetud me vahel olime :)
"Ainsa elusa kübemekesena rändab ta läbi surnud maailma tontlike lagendike, värisedes oma hulljulguse pärast, tundes, et ta elu pole rohkem väärt kui viletsal ussikesel. Kutsumata tulevad kummalised mõtted, ja kõigi asjade olemus otsib väljendust. Inimest valdab hirm surma, jumala, kõiksuse ees, lootus ülestõusmisele ja elule, igatsus surematuse järele - aheldatud olemuse asjatu püüd. Kui üldse kuskil, siis ainult siin on inimene üksi oma jumalaga."
Jack London "Valge vaikus"
I do not know better place, what could put mans spirit and patience to such a test, as it can be done by Arctic Ocean. It is a unique experience to walk on an uncertain surface, what itself is in a constant move and change. That makes you feel hollow inside. You are facing some of your deepest fears.
Man is a moody creature, whose state of mind can be variable. I find it to be rather human. How many times we felt that we not gonna make it...and yet, how many times we felt that we can handle it. Today was not as yesterday and tommorrow was not as today. I have never before felt power of nature in so quintessential way. How miserable we sometimes were :)
"Sole speck of life journeying across the ghostly wastes of a dead world, he trembles at his audacity, realizes that his is a maggot's life, nothing more. Strange thoughts arise unsummoned, and the mystery of all things strives for utterance. And the fear of death, of God, of the universe, comes over him - the hope of the Resurrection and the Life, the yearning for immortality, the vain striving of the imprisoned essence - it is then, if ever, man walks alone with God."
Jack London "The White Silence"
Põhja-Jäämeri 2012 / Arctic Ocean 2012
