Wednesday, November 21, 2012

Jäine jõgi / The icy river

Mitte kõik liustikud ei poegi ookeani ääres. Mõned neist poetavad oma jää jõkke, kus see sulab ja leiab siis veena tee ookeanini. Sellise liustikuseina ees on suur kaos. Ebaregulaarne poegimine ja sulamine muudavad jõe suurust pidevalt. Pole midagi stabiilset.

Siin on esitatud vaid üks osa tervest tsüklist. Kulub tuhandeid aastaid, selleks et akumuleerida taevast tulevaid sademeid hiiglaslikeks jäämassideks - piisk piisa haaval, lumehelves lumehelbe haaval - külmudes ja tihenedes saab sellest liustiku jää. Seejärel alustab jää pikka teekonda rannikule, kus ta lõpuks sulab, et saada jälle veeks ookeanis. Siis on vaid veel üks tsükkel jäänud - aurustumine ookeani pinnalt - ja olemegi tagasi seal, kust kõik kord algas - taevas.

See ei ole aga sugugi lõpp, vaid lihtsalt uue algus!


Not all the glaciers are calving into the ocean. Some of them are droping the ice into the river where it melts and finds a way to the ocean. It is a big mess in front of the glacier. Irregularity of calving and melting changes the size of the river continuously. There is nothing stable.

Here is presented just a fraction of the entire cycle. It takes thousands of years to accumulate the precipitation from a sky into an enormous mass of ice - drop by drop, snowflake by snowflake - it freezes and compresses to become the glacier ice. From the cap ice takes then a long journey towards the coast where it finally melts to become again water in the ocean. Then there is just a one more cycle to go - evaporation from the ocean - and we are back where it all once begun - in the sky.

There is no end, just the new beginning!


Gröönimaa 2008 / Greenland 2008